Selenge

Selenge

Selenge (mongoli keeles Сэлэнгэ (ka Сэлэнгэ мөрөн), burjaadi keeles Сэлэнгэ мүрэн, vene keeles Селенга) on jõgi Sise-Aasias, suurim Baikalisse suubuv jõgi. Selenge nime päritolu kohta on kaks versiooni. See võib pärineda burjaadi sõnatüvest сэл, mis tähendab üleujutust või järve, või tunguusi tüvest sele, mis tähendab rauda. Baikalisse voolavast veest üle poole saabub järve Selenge kaudu. Baikalist voolab välja Angara ja Selenget on peetud Angara suurimaks lisajõeks. Angara suubub Jenisseisse ning just Selenge kaudu käib tee Jenissei suudmest kaugeima harujõe lähteni. Selenge algab Ider Goli ja Delger Möröni jõe ühinemisel Hövsgöli aimakis. Ider Gol algab Dzavhani aimakist Tarvagataj aheliku kõrgeima, 3227 m kõrguse mäe jalamilt ning voolab algul läände, siis põhja ja seejärel itta. Tema suurim lisajõgi on paremalt suubuv Tšuluut. Delger Mörön algab Hövsgöli aimakist Ulaan Tajga kõrgeima, 3351 m kõrguse mäe jalamilt ning voolab algul peamiselt lõunasse (lühikest maad Venemaa piirijõena), siis peamiselt kagusse, läbides ka aimaki keskuse Möröni. Tema suurim lisajõgi on paremalt suubuv Tesijn gol. Selenge voolab ülemjooksul itta, ületab Bulgani aimaki…